Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto näiteks laenukapitali arvestus kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo (reaalsed võlguolevate laenusummade lõppsu mmad). · Aktiva-passivakontod on sellised peened preilid, kelle najal saab arvestust
Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto. kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on deebetsaldoga passivakonto. KONTRAAKTIVA KONTO KOTRAPASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit Väljaminek Sissetulek Sissetulek Väljaminek - + + -