Volitusnormid: võimaldavad ülesande täitmisega kaasnevat isiku õiguste piiramist, näiteks §146. Korraldus- ja menetlusnormid: §60 lg1 l1 VII ATS ja VVS mõisted ATS: määratleb ametiasutuse avaliku teenistuse seaduses. See ei kattu organi mõistega. VVS: täidesaatva riigivõimu asutused defineerib VVS §38 ja järgevad: valitsusasutused (riigikassast finantseeritavad) ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad, aga ei teosta avalikku võimu). §25 Aktiteooria I Mõisted Õigusakt, õigustloov akt, normatiivakt. Tuleb eristada normi ja normiteksti. Norm on abstraktsesse maailma kuuluv käsk, keeld või luba. Semantilise normimõiste järgi on norm normilause tähendus, mis sisaldab peandumist. Normilause on näiteks PS §1. Õigusakt on normilausete kogum. II Piiritlemiskriteeriumid Konkreetne/abstraktne- detaile kõrvale jättes liigutakse abstraktsust jälgides üksikult üldisemale. Sellele on lõpmata palju vaheastmeid
Algselt pani alguse EV riigikorraldusõigusele. VVS kasutab mõisteid: - Valitsusasutused (ministeeriumid, riigikantseleid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid) - Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (riigieelarvest finantseeritavad asutused, mis ei täida täitesaatvat võimu (pole peaülesanne)) nt teatrid, muuseumid jne Tänapäeval vahetegu muutunud ja finantseerimise järgi ei saa tihti täbnapäeva riigis asutusi niimoodi eristada! Aktiteooria: Millised on õigusaktid ja kuidas neid piiritleda? Seadus: - Formaalses tähenduses parlamendi poolt vastuvõetud akt, millele on ,,seadus" peale kirjutatud - Materiaalses tähenduses iga universaalne ja abstraktne õigusakt, mis on vastuvõetud kas formaalselt seaduse või formaalselt määruse vormis (ehk seadus on iga seadus ja määrus) Määrus:
annaabi.ee 
