· 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). · 1953 - G. Kusmin avaldab tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria. · 1957 - Observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa. · 1957 - Tartus korraldatakse üleliiduline aktinomeetriakonverents. 5 · 1958 - Tõraveres algab ehitustöö. Alustatakse 1.5m teleskoobi projekteerimisega. · 1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor, juhatajaks saab Juhan Ross. · 1961 - Osa astronoomiasektorist alustab tööd Tõraveres. · 1963 - Valmib peahoone. Paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop. Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres. · 1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis saanud esimesed elamud, katlamaja ja peahoone. · 1964 - Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. · 1964 - 14
kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600 1900 tundi, mis on 3644% selle suurimast võimalikust väärtusest. Kiirguskliimaandmed 1966.98. aasta kohta on esitatud Tõravere aktinomeetriajaama mõõtmistulemuste abil. Tõraveres tehtud mõõtmise andmeil saab maapind päikese summaarset kiirgust (otsese ja hajusa kiirguse summa) aastas ligi 3500 MJ/m2. Otsest kiirgust on selles 48%. Suvekuudel on otsese kiirguse osatähtsus keskmiselt 5054, talvel vaid 1730%. Maist augustinini jõuab maapinnale ligikaudu 2/3 summaarse kiirguse ja 70% otsese kiirguse aastasummast. Osa maapinnale langenud päikesekiirgusest neeldub pinnases, osa hajutatakse tagasi atmosfääri
Uue plaani kohaselt tuli sellele lisada veel aktinomeetria- ja agrokliima küsimused ning teoreetilised uurimistööd meteroloogia ja aktinomeetria valdkonnas. Geofüüsikaobservatooriumi väljaarendamise esimeseks etapiks oli vaja asendada vana instrumentaarium uuega, saavutada teise järgu jaama staatus ja projekteerida observatooriumi uus hoone. Esimene etapp tuli lõpetada 1955. aastal. Teiseks etapiks tuli ehitada observatooriumi uus hoone praegusele aktinomeetriajaama vaatlusplatsile. Teine etapp tuli lõpetada 1958. aastal. Üldmaksumuseks oli 5,471 miljonit rubla. (1) 1.3. Kes rajamisega tegelesid Tõravere Observatooriumi rajamisega tegelesid väga paljud inimesed. Kõige esimene, kes pani üldse aluse Tõravere Observatooriumi rajamisele oli Aksel Kipper, kes saatis kogemuste omandamiseks Grigori Kuzmini ja Harald Kerese Nõukogude Liidu teistesse observatooriumitesse vaatama, et kuidas seal on talitatud. Veel on oma panuse andnud A.Breedet, E
annaabi.ee 
