(reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest, millest ükski või vähemalt üks ei ole karistatav tegu. Kärbitud ja täiskoosseis. Seadusandja kirjeldab tegu, nagu see tegelikus elus on. Täiskoosseisu korral on süütegu lõpule viidud. Kärbitud koosseis moodustub sellisest teotunnuste kogumist, mille korral tegu ei ole veel faktiliselt lõpule viidud, nt väljapressimine. Korduv süütegu esineb siis , kui üks koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral (nt § 199 lg 2 p 4)
Rünnatav õigushüve on inimese tervis (kehaline ja vaimne heaolu). Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, kuna ta peab hirmu tundma. Võivad ka tekkida kehalised tervisehäired (kõnehäired, peavalud jms). Kuritegu on suunatud inimese tahtevabaduse vastu, kuna hirm sunnib kannatanud oma tahte vastaselt käituma. Deliktitüüp e õigusrikkumise tüüp- ohudelikt Ähvardamine on spetsiifilise teokirjeldusega ja alternatiiv-aktiline teodelikt. Tagajärge ei ole füüsiliselt. Verbaalne vorm. Dispositsiooni lõpuosa on tähtis – kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist on oluline. Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud, vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja. Objektiivne koosseis
annaabi.ee 
