Ajavahemiku positiivse poolperioodi algusest kuni türistori avanemiseni välejndatuna nurga ühikutes, nim reguleerimisnurgaks. Reguleerimisnurk võib olla 0st kuni 180 kraadini. Türistor sulgub iga positiivse poolperiood lõppul, kuna siis täidetakse tema sulgumise tingimus (türistor sulgub kui teda läbiv vool muutub hoidevoolust väiksemaks). Vaadeldud kehtib aktiivtakistusliku takistuse korral, nt. siis kui tarbijaks on mingi kuumutusseade. Kui aga tarbija on induktiivtakistuslik, siis muutub tööreziim reguleeritavas alaldis keerukamaks. Induktiivse koormuse korral muutub türistori sulgumishetk, sest induktiivsuse toimel ei muutu vool läbi türistori nulliks läbi positiivse poolperioodi lõppedes, vaid hiljem,
L VD (RC) e E/R C UCE A E e UCE Joon.1.13 Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori reziimis töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguseliste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub
laadimine ja tühjenemine. Laadimine algab ajahetkel t 1, mil alaldatav pinge saab suuremaks kondensaatori pingest laadimine lõpeb ajahetkel t 2. Ajahetkel t2 algab kondensaatori tühjenemine koormus takistusele. Uuesti algab laadimine järgmisel positiivsel poolperioodil ajahetkel t 3, kui alaldatav pinge muutub uuesti suuremaks kui kondensaatori pinge. Töötamisel mahtuvuslikule koormusele on alaldi töös mitmeid olulisi erinevusi: 1. Väljundpinge muutumine on märksa väiksem kui aktiivtakistusliku koormuse korral. See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi
sisendsignaali suhtes hilineb. Hilinemine on seda suurem, mida sügavamas küllastuses on transistor (joon. 6.25). Joonis 6.25. Lülitireziimis sügavas küllastuses töötava transistori kollektorvoolu sõltuvus sisendpingest [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 48 Lülitireziimis töötavate transistoride puhul võib tekitada probleeme töötamine induktiivkoormusega. Aktiivtakistusliku koormuse korral liigub transistori tööpunkt koormussirgel punkti A ja B vahel ilma kõrvalekalleteta. Kui aga kommuteeritav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib sellise koormuse klemmidel voolu muutuste korral endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis liitub toitepingega, mistõttu transistori tööreziim oluliselt muutub. Voolu suurenemisel indutseeritakse elektromotoorjõud, milline püüab voolu suurenemist takistada
kollektori voolu muutust praktiliselt ei teki. Ning alles teatud ajavahemiku t hil möödumisel, milline sõltub küllastuse määrast, hakkab vool vähenema kiirusega mis on määratud transistori sagedusomadustega. L (R ) C U CE IC E/RC E UCE B A e D C VD +E e JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja
C UCE A E e UCE JOONIS 4.14. Kõikide lülitireziimis töötavate transistoride puhul on probleemiks transistori töötamine induktiivkoormuse korral. Kui me lülitame transistoriga aktiivtakistusliku koormuse, siis me liigume koormussirgel punkti A ja B vahel ilma igasuguste kõrvalekaldumisteta. Kui aga lülitatav objekt on induktiivse iseloomuga, siis tekib selle koormuse klemmidel voolu muutuste korral emj mis liitub toitepingega ja transistori tööreziim muutub oluliselt. Voolu suurenemisel indutseeritakse emj milline püüab voolu suurenemist takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda
annaabi.ee 
