(refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud meeldejätmisele c) emotsioonid, isiklik seos d) omandatava materjali/soorituse kordumine e) omandatava materjali iseloom ja hulk f) iga, tervislik seisund (parim umbes 20-30a) Algselt säilitatakse info lühimällu (suudab käepärasena hoida 7 +- 2 kompa), 2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b)
tõenäosusega, soodsatele tulemustele viivad liigutused kinnistuvad toiming pidurdub kui positiivse kinnituse asemel kasutada negatiivset kinnitust MÄLU FUNKTSIONEERIMISE ALUSE KOLM PROTSESSI: 1) MEELDEJÄTMINE Uue informatsiooni viimine ja kinnistamine mälu uute teaveesinduste moodustamise ja uue teave varem omandatuga seostamine. Omandamise tulemuslikkus sõltub organismi üldisest aktiivsusseisundist, psüühilise aktiivsuse suunamisest meeldejätmisülesandele, omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamisest, omandatava materjali iseloom ja hulk. mnemotehnilised abivõtted – meeldejätmise ning hilisema meenutamise täiuslikuks muutmine vahetu mälu maht – seostamata teabeühikute maksimaalne hulk mälus (7 +/- 2 kompa) mälus informatsiooni säilitamine on aktiivne protsess
moodustavad organismis jaotudes alaringeid ehk elundivereringeid (südames, ajus, maksas, neerudes, lihastes, nahas). Kopsuvereringes jõuab veri paremast vatsakesest kopsuveresoonte süsteemi, mis on printsipiaalselt samasuguse ehitusega nagu kehavereringesüsteem. Oluline funktsionaalne erinevus keha- ja kopsuvereringe vahel seisneb selles, et südame väljutusmaht kehavereringes tuleb jaotada kõigi elundsüsteemide vahel, mis on erinevate vajadustega ning mis pealegi sõltuvalt antud hetke aktiivsusseisundist on verevarustuse suhtes tugevasti muutuvate nõuetega. Neid protsesse jälgivad ja korraldavad mitmesugused kontrolli- ja regulatsioonimehhanismid. Kopsuvereringe, mida läheb kogu südamest väljapaisatav veri, on põhiliselt ainult gaasidevahetuse ja soojuse väljaviimise teenistuses. Tema funktsioone kontrollitakse ja reguleeritakse suhteliselt vähem. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nende asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatakse jaotus-,
annaabi.ee 
