Seega on tolmeldamine pigem antagonistlik nähtus, kuigi tegu on mutualismiga. Tolmeldamise mõju taimepopulatsioonidele ja taimekooslustele: Toimub taime ja tolmeldaja koevolutsioon. Kujunevad vastastikused kohastumused tolmeldamise hõlbustamiseks. Näiteks: õied eritavad aroomiaineid, õitel on tolmeldajaid ligimeelitav värvus ja tolmeldamist soodustav ehitus, õitsemise ja tolmeldaja aktiivsusperioodid hakkavad kattuma, tolmeldavail putukail on vastavad suised. Taimede mõjul vormuvad evolutsiooni käigus nii mõnedki tolmeldaja tunnused kui ka vastupidi, aga kummagi seisukohast pole teise fenotüüp optimaalne. Tolmeldajaid petetakse: reklaam on, aga kaupa pole. Näiteks kärbseõis imiteerib emast putukat (pseudokopulatsioon). Rafleesia meelitab raipelõhnaga kärbseid ligi. Tolmeldajad pätsavad
Me ei tea, mis iseloomuga need retked olid - kui mee eeldame, et Kagu- Eesti oli vene vürstide maksualused, siis aegajalt loobuti maksumaksmisest, siis tuli teha sõjakäik. Kui polnud maksukohustus, siis oli tegu vallutus- või saagiretkega. 50.-60. käsitleti neid retki klassivõitluse ilminguna - need kes vene vürstide jaoks makse kogusid, olid eesti ülikud ise. Päris maksuretked need sõjaretked siiski polnud, neil oli mingi poliitiline tagapõhi, aga me ei tea seda - mingisugused aktiivsusperioodid, seda rütme võisid mõjutada sündmused Venemaal, aga ka sisemised probleemid Eestis. Kas Eesti on olnud osa Vana-Vene riigist ja milline see seos on olnud - ühemõtteliselt vastata ei saa - kui meil olemas suurem hulk andmeid, siis alates Henriku Liivimaa kroonika - selle põhjal Eesti ala Vene võimu alune ei olnud. Samas kinnitab seda asjaolu, et kaasaegsed Novgorodi kroonikad puudutavad Eestit ainult sedavõrd, kui vürstid teevad siia sõjaretki
annaabi.ee 
