Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liikumist ning seda ka une ajal. Vaadates minu viimase kuu aja unemustreid on näha, et magan igapäevaselt 7-9h, kuid sellest vaid 4-6h on rahuliku une faasis. Ehk teisisõnu olen öösiti täielikus puhkefaasis vaid 70-75% ajast. Vaadates minu unereziimi on näha, et iga paari tunni tagant on monitor salvestanud teatud liikumise. Päris ülesse tõusen ehk kord või kaks öö jooksul, seda ilma põhjuseta või vee joomiseks
põhjustatud ebanormaalses pulsisageduse tõusus, pingutuses põhjustatud ebamugavustundes. Lähieesmärgid (25.04.2018) Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja aktiivsuse talumatuse vahelisi seoseid ja on valmis elustiili parandamiseks. Patsient mõistab puhkuse vajalikkust ning prioritiseerib enda jaoks olulisi tegevusi. Patsient tuvastab tegurid, mis süvendavad aktiivsuse talumatust. Soovi korral kasutab selleks pulsikella/aktiivsusmonitori. Patsient teadvustab endale, et on võimeline täitma vajalikke igapäevategevusi osaliselt. Patsient on teadlik energia kontsentreerimise tehnikatest ja kasutab neid.. Patsiendi aktiivsuse talumus on tõusnud. Patsient teab, mis tegevused põhjustavad temas enim väsimust ning, mis tegevused aitavad probleemi vastu. Kaugeesmärgid (25.06.2018) Patsiendi hemoglobiini tase on tõusnud (normi lähedal või normis) ja tema füüsilise aktiivuse
annaabi.ee 
