elektrostaatiline toime kasvab. a on justkui efektiivnekontsentratsioon, mida kasutatakse võrrandites analüütilise kontsentratsiooni asemel. am=γ·m ac=f·c a — aktiivsus m — molaalne kontsentratsioon [mol/kg] c — molaarne kontsentratsioon [mol/l] γ ja f — aktiivsuskoefitsendid. Sõltuvad kontsentratsioonist. Käsiraamatus. Madalate kontsentratsioonide korral γ=f. Siis võib a asemel kasutada kontsentratsiooni. Aktiivsuskoefitsenti ei saa leida mingi ühe iooni jaoks eraldi. See on lahust kui tervikut iseloomustav suurus. Saab leida elektrolüütide segu või üksiku elektrolüüdi jaoks. Elektrolüütide segu puhul kehtib ioontugevuse reegel — ühesuguse ioontugevusega lahustel on ühesugune aktiivsuskoefitsent, mis ei sõltu lahuse koostisest. I=½(c1z1² + c2z22 + c3z32…) I — aktiivsuskoefitsent c — erinevate ioonide kontsentratsioonid z — laengud
elektrolüüdi puhul kirjeldab dissotsiatsioonikonstant Kd molaarse aktiivsuskoefitsendiga f , ehk . a=f C . Molaalse kontsentratsiooni c puhul tuleb kasutada molaalset aktiivsuskoefitsenti -14 25 juures K v =10 , seega puhtas vees , ehk a= c . Aktiivsuskoefitsent sõltub üldisest ioonide
annaabi.ee 
