Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve. Jõu suurenedes hakkab sein pinnases pöörduma mingi punkti ümber. Seina liikudes hakkab ühel pool seina järk-järgult mobiliseeruma passiivsurve, teisel pool seina langeb surve aktiivsurveni. Maksimaalse võimaliku jõu korral saavutab passiivsurve seina üla- ja alaosas oma maksimaalse võimaliku väärtuse. Sein on sellisel juhul piirseisundis. Pöördepunkti ei paigutu ja mõlemal pool seina mõjub paigalseisusurve. Surve jaotus on näidatud joonisel 10.40a. Seinale mõjuv resulteeruv surve on nende kahe surve vahe, mis kõverjoonena esitatud joonisel 10.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi se llele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null
Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja teatud seina paigutise juures saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi piiratud osas, kuid see osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või
toru ümbritseva pinnase omadustest, 4. toru aluse konstruktsioonist. lihkejoon sirge (joon5.13). Üksikule plokile mõjuvad järgmised jõud: asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve Käesolevalt on käsitletud ainult kraavi asetatud jäikadele torudele pinnase kaal ploki ulatuses P = A , kus A on ploki pind ja on langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul mõjuvat koormust. Toru koormab kraavi tagasitäite omakaal. Kraavi pinnase mahukaal; nidususest c põhjustatud jõud ploki all Tc = cL, (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival seinad on looduslikust pinnasest, mille jäikus on täitepinnase omast kus L on ploki aluse pikkus; piisab kaks korda väiksemast paigutusest
Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja teatud seina paigutise juures saavutab nihutamiseks vajalik jõud maksimumväärtuse - Pp, mida nimetatakse passiivsurvejõuks. Pinnaseterade liikumine toimub jällegi piiratud osas, kuid see osa on tunduvalt suurem, kui aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad
annaabi.ee 
