Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. 34. KOORMUSE TEISENDAMINE ÜKSIKVAIA, VAIAREA JA VAIAVÄLJA VAHEL. Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. 36. SULUNDSEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve
Toestuse laudu (kilpe) arvutatakse jätkuvtaladena, mida koormab pinnase surve (q´) horisontaalkomponent ja mille sildeks on toepostide vahekaugus. Vajalik laua-paksus leitakse valemiga t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt.
püsivuse ja tugevuse. Lisaks avaldavad tugiseinale mõju ka hõõre pinna ja seina vahel ning hõõre seina all. (EMÜ vastustest) Tugi- ja sulundseintele mõjub pinnase tugevus ja mahukaal, seinapinna karedus, seina kuju ja kaldenurk, maapinna kuju (kaldu või horisontaalne), maapinnale mõjuva koormuse suurus ja jaotus, seina jäikus, seina liikumine pinnase suhtes. Kui tugisein eemaldub pinnasest (pinnase massi survel), siis saavutab pinnasesurve oma alampiiri, mida nimetatakse pinnase aktiivsurveks (aktiivsurvepingeks) . (EMÜ v) Aktiivsurve koosneb kolmest komponendist: . Ka aktiivsurvetegur, Ka = tan2( 45° - / 2 ); kus: pinnase mahukaal; c pinnase nidusus; pinnase sisehõõrdenurk; q maapinnale mõjuv hajukoormus. Tugisein liigub mingi välisjõu tõttu pinnase poole, pinnasesurve saavutab oma ülempiiri, mida nimetatakse pinnase passiivsurveks (passiivsurvepingeks). (EMÜ v) Passiivsurve koosneb kahest komponendist: