oma kodu, et jõuab kähku minna koju ja siis sealt kähku minna tööle tagasi. Kui töötaja ei taha oma töökohas süüa ja ei taha nt. restoranis, pubis süüa, siis on hea kui oma kodu on lähedal, sest siis tema saab minna enda koju sööma kui see võimalik on ja siis tööle tagasi ilma, et hilineks. vastuargument: Töökoha lähedus kodule pole siis tähtis, kui töötaja tahab liikuda aktiivsemini. Kui töötajal on rattas, auto, või mingi muu asi millega tema läheb tööle, siis pole kindlasti töökoha lähedus kodule tähtis. Kui tema jõuab tööle peaaegu alati õigel ajal või varem siis on hea, et töökoht pole lähedal oma kodu. Kui tema sööb oma töökohas või kui tema käib kuskil väljas söömas, siis temal pole vaja minna koju sööma. Kui töötajal pole peret oma kodus või kui tema lapsed on koolis või lasteaias, siis pole kodu lähedus nii tähtis
Elab rabadel, soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind laidudel, arvatavasti pesitseb vähesel arvul ka Soome lahe saartel. (T. Randla, 1976) talle ette satuvad. Eestis Eesti koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee) Värbkakk - meie väikseim kakuline: III kategooria kaitsealune liik. Sulestik põhiliselt hall, alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige aktiivsemini tegutseb õhtul hilja. Aktiivne ka päeval. Vibutab sabaga. Hääl peenike vilerida. Ülpikkus 16, 5 cm. Värbkakk on Eestis väiksearvuline paigalind. Asustab kuusa-segametsi, lodusid, metsistunud parke. Põhja-Kõrvemaal on asustustihedus 0,2 paari 1000 ha metsamaa kohta, Eidapere kandis, aga 0,4 paari Neerutis 1 paar 1000 ha kohta. (T. Randla, 1976) Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel. Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.(eoy.ee)
annaabi.ee 
