Selline salapärasus on kaasakiskuv ning paneb tegelaste ning nende elu üle järele mõtlema. Peet Vallaku novelli on nimetatud karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit
Erinevus seisneb selles, et naha alla viiakse mitte toitainete kokteil, vaid süsinikdioksiid CO2. Aja jooksul muutuvad meie veresooned hapramaks ja ebaelastsemaks ning hapniku ja toitainete rakkudeni toimetamine halveneb, seetõttu hakkab organism tundma n-ö hapnikunälga. Viies naha alla kindla doosi süsinikdioksiidi, võimendatakse seda nälga kunstlikult ühes piirkonnas lühikese aja jooksul, sellele reageerides hakkab organism tööle aktiivsemas tempos: aktiveerub vere- ja lümfiringe injektsiooni piirkonnas, kiirenevad ainevahetusprotsessid, aktiveerub toksiinide ja jääkainete väljutamine. Süsihappegaas mõjub süstimise kohas 4-5 minuti jooksul, seejärel tasapisi imendub ning väljutatakse seejärel täielikult neerude ja kopsude kaudu. Kuid veresoonte ja rakkude aktiivne töö sellega ei lõpe: jätkub aktiivne hapniku transportimine, kollageeni süntees, rasva lahustumine. Seega põhineb
Mõistagi ei ela keegi ka liustikel. Peale Euroopa suurima, Vatnajökulli, on Islandil ka arvukaid väiksemaid. Vulkaanide maa Islandi pinnas on maailma üks vulkaanilisemaid. Saar asub mandritevahelises liitekohas. Läbi kogu Islandi jookseb rifivöönd, s.o paralleelsed lõhed maapinnas. Ameerika ja Euraasia laam kaugenevad üksteisest mitu sentimeetrit aastas ja just seetõttu on maa siin nii rahutu. Maa kõige kuumemas, s.t. vulkaaniliselt kõige aktiivsemas piirkonnas on mäed vahvalt kirjud valge, roheline, must, pruun, kollane... Kui vaid ilma on (mida juhtub üliharva), on tegemist fantastilise värvidemänguga. On selgelt näha, kuidas laava on voolanud ja jahtudes tardunud (oleks vaid siis, kui koolis geograafiat õppisin, seda kõike oma silmaga näinud!). Seal, kus vulkaanid on pursanud umbes kümme aastat tagasi, on laava veel soe ja kohati roosakaspunast värvi. Fantastilised on keevad vee-, väävli- ja mudaaugud