4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. Transistor võimendi mudel LT Spice'iga. RB1=160k RB2=56k RK=3,3k RE=1,5k CB=750nF CE=220nF CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga. Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga.
2 kujutatud sisendvoolu-väljundvoolu tunnusjoone vasakpoolseimas osas kuni punktini A. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitile - selle erinevusega, et transistori läbiv vool ei ole rangelt võetuna null, vaid on väga väike võrrelduna vooluga transistori avatud olekus. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, edasi lineaarselt) ka kollektorivool IC (IK). Transistori tööpunkt tunnusjoonel liigub nüüd aktiivreziimi piirkonnas (vahemik tunnusjoone punktide A ja B vahel), kus kollektorivool sõltub baasivoolu väärtusest lineaarselt. Tööpunkti jõudmisel punktini B satub transistor küllastusreziimi, kus sisendvoolu edasine suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Küllastusreziimis on transistor lähedane sisselülitatud lülitile (suletud kontaktidega lülitile). Transistori läbiv vool on määratud transistori kollektori- ja emitteriahelas olevate takistuste
kasvavad, kuni ühe Türistoride tingmärgid vasakult paremale: dioodtüristor, trioodtüristor, jaoks transistoridest on suletav türistor, fototüristor, sümistor. baasivool piisav transistori viimiseks aktiivreziimi piirile. Edasi järgneb tänu mõlema transistori vahelisele positiivsele tagasisidele transistoride
Sulge Lineaar Küllastus IBsat=ICsat/h21E Joon.1.11 Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusrezhiimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus
Nüüd oleme saavutanud küllastusreziimi . Nimetatud reziimid on näha ka joonisel.4.12. Lineaar Küllastus Sulge IB A B IC ICsat=E/R C I =I /h Bsat Csat 21E IC0 JOONIS 4.12. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusreziimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus reziimis jääb
IBsat=ICsat/h21E JOONIS 4.12. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda kasutatakse võimendites. Küllastusreziimis on aga transistori reziim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris
annaabi.ee 
