Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13
üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek. Alamjaam ei ole lülitunud pikovõrku kuid on peajaamaga sünkroonitud ja vastuvõtja on sisse lülitatud Tootjad programmeerivad igasse moodulisse 48 bitise aadressi, mis oleneb seadme kasutusalast. Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed
üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek. Alamjaam ei ole lülitunud pikovõrku kuid on peajaamaga sünkroonitud ja vastuvõtja on sisse lülitatud Tootjad programmeerivad igasse moodulisse 48 bitise aadressi, mis oleneb seadme kasutusalast. Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed
annaabi.ee 
