Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju talvetingimustes. Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk, mis jääb jääkatte alla, vesi vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal. Sissevoolust ja väljavoolust sõltub jää all oleva vee veevahetumise kiirus. Järve hapniku reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem
KULUOSA 42,01 83,06 127,91 137,04 147,70 126,84 119,51 AKUMULATSIOON -193,30 -83,06 -127,91 -131,91 -119,62 -103,89 -88,46 SIDUMATUS 426,91 220,35 224,98 81,94 38,96 62,36 29,34 Järve keskmine maht Veevahetus Kvv T Veevahetus Kvv K Veevahetus Kvv T+K Üldmaht, mln m3 Aktiivmaht, mln m3 Jää maht, mln m3 Jää maht veena, mln m3 Kesk sügavus, m Kesk aktiivsügavus, m M Väike emajõgi 62,35 44,55 45,86 0,00 11,91 11,72 8,65 M Õhne 67,82 55,15 55,87 29,61 16,86 16,68 9,78 M Ühine 65,09 49,85 50,87 14,81 14,38 14,20 9,21 Kuu esimene cm 72 143,00 161 164 144 105 77
annaabi.ee 
