erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus
ei lange ajaliselt kokku. Reaktiivtakistus on põhjustatud induktiivsuspoolist või mahtuvuskondensaatorist. Ideaalsed induktiivsused L ja mahtuvused C omavad ainult imaginaarsed reaktiivtakistust Z L= jL või ZC=1/jL , kus on sagedus. Elektrienergi arvestamine - Kasulikku tööd teeb ainult aktiivtakistus. Reaktiivtakistus nihutab voolu ja pinget, kuid koormab ülekandeliine. Elektrienergiaarvestid mõõdavad aktiivkomponenti või reaktiivkomponenti. Aktiivenergiarvesti suudab mõõta lubatud hälbe piirides ainult aktiivenergiat E= UIt, kus t on aeg voolu ja pinge faasi nihkega kuni cos = -0,5 (induktiivsus) või või cos =0,8 (mahtuvus). 28. MÕÕTEVAHENDITE OMADUSED Mõõtesüsteemi tundlikkus, sensitivity of a measuring system - Mõõtesüsteemi näidu muutuse ja selle tekitanud mõõtesuuruse väärtuse muutuse suhe. Mõõtesüsteemi tundlikkus võib sõltuda mõõtesuuruse väärtusest.
annaabi.ee 
