34000, 890,85 Pn60 750060 = = =49 ,7359 Nm n n2 144023, 14 nn 1512-1440 = =0, 05 1512 1. Ühefaasilise trafo kohta on teada nimipinge U1N = 230 V, nimivõimsus SN = 630 VA ja lühispinge aktiivkompon Leida trafo vaseskaovõimsus poolel nimikoormusel. Nimipinge U1n 230 nimivõimsus Sn 630 Niminäivtakistus primaar Z´n lühispinge aktiivkomponent uka 7 0,07 Primaar lühistakistus r`k Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu? Primaarpoole nimivool In Vaseskao võimsus 1/2 nimikoormusel Pcu Vastus: Vaseskadu nimukoormusel 11,03 W 1 2
ELEKTROONILINE VÕIMENDI Ain Bubnovski, Jaan Kund Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus.
2 2 2 2 I1=4,14A U1=4,14x102=422,28 V I2=4,14A Z2=82,25 U2=82,25x4,14=340,51 V I3=4,14A Z3=29,44 U3=121,9V Alumine haru: U=600V Z=120,012 I=5A I4=5 A Z4=60,53 U4=60,53x5=302,6 V I5=5 A Z5=11,79 U5=58,96 V I6=5 A Z6=50,00000039 U6=250,000002V Pinge aktiivkomponent: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 U a = I r = 6,49 91,1 = 591,2V Pinge mahtuvuslik komponent: U C = I X C = 6,49 7,94 = 51,53V Pinge induktiivkomponent: U L = I X L = 6,49 6,19 = 40,17V Nurgad: r 91,1 cos = = = 0,985 Z 92,45 sin = 1 - cos 2 = 1 - 0,985 2 = 0,17 X L - X C 6,19 - 7,94 tan = = = -0,019 r 91,1 Kogu ahela vool ja P; Q; S: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45
Jadaühendusel on ekvivalenttakistus võrdne üksiktakistuste summaga. 2.Sirgvoolu magnetväli Välja suuna kiiremaks määramiseks kasutatakse kruvijuhist: magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramissuunaga, kui kruvitelje pikiliikumise suund ühtib voolu suunaga. Sirgjuhtme magnetväli on suhteliselt nõrk ja konkreetsete poolusteta. 3.Pooli ja kondensaatori rööpühendus; Vooluresonants Pooli vool I1(üks) jääb pingest U faasilt maha nurga 1 võrra. Pooli voolu aktiivkomponent Ia1=I1cos 1 on võrdne koguvoolu I aktiivkomponendina Ia, sest kondensaatori voolul puudub aktiivkomponent. Pooli voolu induktiivkomponent Il(ll)=I1(üks)sin 1 jääb pingest faasilt 90 kraadi maha. Kondensaatorivool Ic= U /Xc on pingest 90 kraadi ees. Vooluresonants-esineb juhul , kui Il(ll)=Ic. Koguvoolu reaktiivkomponent Ir=Il(ll)- Ic=0 ja I=Ia=Ia1(üks) =0(astmel)0, cos = 1. Koguvool I on pingega U faasis ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom. Vooluresonantsi kasutatakse
12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine. Umbermagneetimiseks kulunud kadu nimetatakse hüstereesikaoks. Teatud osa energiast kulub trafo sudamikus tekkiva pöörisvoolukao katmiseks ja sudamiku ümbermagneetimiseks. Neid kadusid nimetatakse kokku teraseskadudeks. Samuti eraldub primaarmahises teda labiva voolu toimel soojus. Voimsust, mis laheb mahises kaotsi, nimetatakse vaseskaoks. Tuhijooksul on vaseskaod tuhised ja seetottu on vaike ka tuhijooksuvoolu aktiivkomponent. 14. Trafo talitlemine koormusel. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral. Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed: Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja
Et nüüd saavutada jõud 6 N 1000 750 n jõud 6 150 imp 10 Ühtekokku tuleb sellele sammootorile anda nkokku nkinni n jõud 225 150 375 imp 76 9. MÕISTED Aktiivvõimsus Võrgust tarbitava võimsuse aktiivkomponent, mida kasutatakse Active power elektrimootori poolt pöördemomendi arendamiseks. Alaldi Vahelduv / alalisvoolumuundurid, mis muudavad vahelduva Rectifier sisendpinge alalispingeks. Võivad olla juhitavad ja mittejuhitavad. Juhitavate alaldite puhul on võimalik muuta alalispinge – ja voolu väärtust. Alalisvool Selline elektrivool, mille suund ja väärtus pikema aja jooksul ei
kasvab järsult ja vool kasvab kiiresti. 75 siooni eri liikidest on suur osa seotud kadudega, seetõttu lisandub juhtivusvoolule veel nihkevoolu aktiivkomponent. Sele 3.2. Juhtivusvool gaasis sõltuvalt rakendatud pingest Gaaside eritakistus on tavaliselt vahemikus 16 17 10 ...10 m . Vedelike juhtivus on gaaside omast suurem. Nende juhtivus sõltub molekuli ehitusest ja lisan- ditest. Neutraalsetes vedelike juhtivuses mängivad olulist rolli lisandite ioonid. Polaarsetel vedelikel lisanduvad veel vedeliku enda molekulide lagunemi- sel tekkivad ioonid (dissotsiatsioon). Temperatuuri
ideaalse tühijooksu kiiruseks, kuna rootori võlli pöördenurka ja nurksagedust mõõdetakse staatori magnetvälja suhtes, siis 1 - 2 - 2 0 = , = 1 , = 1 , (5.8) p p p kus p on pooluste arv. Asünkroonmootorites tekitab momendi magnetvoo ja staatorivoolu aktiivkomponent vastavalt valemitele (5.3) ja (5.7). Seda komponenti nimetatakse sageli reaalvooluks, mis tekitab rootori elektromotoorjõu ja koostoimes rootori vooluga I2, osaleb momendi tekitamises. Staatorivoolu reaktiivkomponenti nimetatakse ka imaginaarvooluks, mille tekitab kasulik aheldusvoog. Järelikult on asünkroonmootori mõlemad voolukomponendid 169 omavahel seotud ja ühe komponendi muutumine põhjustab teise muutumise. Seega täidab
annaabi.ee 
