enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike orjusest. 1861. aasta mai keskel kogunesid talupojad Tallinna Lasnamäe veerule ootama imelaeva, mis pidi nad Krimmi viima, kuid laev jäi tulemata. Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi- kijati küla Salgiri jõe ääres. Teine Krimmi siirdujate rühm jõudis mööda Volgat sõites kohale alles septembris, valides endale Samurki küla Musta mere kaldal. Alates möödunud sajandi 1870. aastatest oli Kaukaasia Musta mere rannik täis tipitud väiksemaid ja suuremaid eestlaste kolooniaid. Püsivamateks Eesti kultuurikeskusteks kujunesid neist 1882. a. rajatud Estonia, Ülem- ja Alam-Linda (1884), Salme (1884), Sulev (1885) ja Punase-Lageda ehk Eesti-Aiake (1886).
Krimmi. Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885. aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33. Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on 30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150
annaabi.ee 
