Demeter saatis kuningas Keleose vanima poja, Triptolemose Sküütiasse inimesi õpetama. Kord karistas jumalanna puude mõrtsukat, Erysichthoni. Kuuvalgete ööde jumalanna Artemis oli Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Kord tappis ta hiiglase Aloeuse kaks poega. Ateena kuninga Theseuse poeg Hippolytos oli Artemise parim sõber, aga Aphrodite kadeduse pärast suri Hippolytos. Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü
See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt. Kuid eestlastele kõige kättesaadavam sama loo kujutus on Kadrioru lossi suure saali laemaalingul. NB! Suurenda pilti! G. Cesari. Diana ja Aktaion. Kunstimuuseum. Budapest
poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints Aktaion nägi, kuidas Artemis ja nümfid suplesid, karistuseks muutis Artemis Aktaioni hirveks ning ta oli enda koerte ohver. Thetis ja Eurynomel - merejumalannad Hephaistos Hera inetu ja lombakas poeg, ema viskas poja üle olümpose mäe merre, poeg oli tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares
Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Artemis oli Apolloni kaksikõde,neitsilik jahi- ja loodusjumalanna.Teda kujutati tavaliselt lühikeses rüüs,vibu ja nool käes,saatjaiks hirv ja nümfid. Kuigi Artemis soovis kohe sünnist saadik neitsiks jääda,siis kulges tema elu võrreldes tema kaksikvennaga palju tagasihoidlikumalt,juhtus ka temaga paar seika.Nimelt ühel suvepäeval sattus jahimees Aktaion metsas ootamatult nägema Artemist nümfide keskel rüütult ujumas.Jumalanna sai mehe peale pahaseks ning moondas ta hirveks ning Aktaioni enda koerad kiskusid ta lõhki. teine lugu räägib aga Artemise nümfist Kallistost,kes andis samuti lubaduse neitsiks jääda,kuid Zeusi kavala tembu tõttu jäi ikkagi rasedaks.Jumalanna sai Kallisto peale pahaseks ning muutis ta karuks ning hiljem jahile minnes tabas teda noolega.Zeusil hakkas nümfist kahju ning ta
Saab metssea pärast surma. Kui Aprhrodite nutab, siis tekivad pisaratest punased roosid. Adonise verest tekivad anemoonid e. tuulelilled. Anemoonid olid antiikmaailma armastuse lilled. Anemooni nimi on ka adonis. 8) Hyakintos hüatsint. Armastuse kolmnurk. Apollon (valguse jumal) Saatuslikks sai Läänetuul. Zephyros. Zephyros kallutas ketta trajektoorilt kõrvale. Kogemata Apollon tappis kettaga oma armastatu Hyakintose. 34. Kadrioru lagi Artemis on neitsijumalanna. Jahijumalanna. Aktaion oli mees, kes nägi teda alasti suplemas. Artemis moondas ta põdraks või hirveks ja ta enda koerad rebisid ta lõhki. Laemaalil on sümboolika Aktaion Eesti, Aremis Venemaa. Artemis, Selene (kuu), Hekate (must maagia). 35. Chartres Labürindid. Keskaegne pikkusmõõt ljöö 4 tundi käimist. Kui Kristus reede hommikul risti löödi, võttis Kolgata tee aega 4h ehk selle pikkus oli 1 ljöö. 261,5 meetrit on seda ühe ribana. Kokkukeeratuna maas on selle diameeter 12,8 m
iii. Hippolytos, - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama. Hobune paiskas Hippolytose vankrist ning lohistas ta surnuks iv. Aktaion. nägi Artemist suplemas, jumalanna pidas seda solvanguks ning muutis mehe isahirveks, kelle koerad silmapilk nahka pandi. Teine variant on see, et muudeti hirveks, kuna pidas end Artemisest paremaks kütiks. f. Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia. 22. Hekate. a. Nõidus. Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega b. Seos Artemise, kuu ja surmaga. i
Semele, Zeusi poja Dionysose ema, suri Zeusi aupaistet nähes; Ino (Phrixose kasuema, vt. 24) mees läks hulluks ning tappis oma ja Ino poja Melikertese. Ino sööstis merre, surnud laps kätel, kuid jumalad päästsid mõlemad ja tegid Ino merejumalannaks. Ino nimetatakse hiljem ümber Leukotheaks, poeg Palaimoniks. Kolmas tütar Agaue tappis meeltesegaduses oma poja Pentheuse, pidades teda lõviks. Hulluse põhjustas Dionysos. Neljandal tütrel Autonoel oli poeg Aktaion, kes sattus peale alasti kümblevale neitsilikule Artemisele, kes solvunult muutis mehe hirveks, nii et tolle omad jahikoerad ta lõhki rebisid. Noorim laps, poeg Illyros, jõudis maale, kus ta vanemad olid jumalaist hüljatuna surnud, ning hakkas seal valitsema. Seda maad nimetatakse Illüüriaks. Kadmose järeltulija kolmandas põlves oli kuningas Laios, abielus Iokastega. Oraakel ennustas, et Laios sureb oma poja (Oidipus) käe läbi ning abiellub emaga. Laios käskis poja
annaabi.ee 
