T 1 2 3 4 Joon. 55 9. AKSONOMEETRIA Aksonomeetria meetod seisneb selles, et objekti kujutis konstrueeritakse tema punktide koordinaatide järgi etteantud teljetiku kujutise baasil, kusjuures koordinaatlõigud mõõdetakse telgede kujutiste sihis. Aksonomeetria põhiülesanne on koordinaatteljestikust sobivate kujutiste saamine. 9.1. Aksonomeetriliste teljestike liigitus Aksonomeetrilised teljestikud võib jagada järgmiselt: 1) tsentraalaksonomeetria (teljestiku projekteerime tsentraalkiirtega); 2) paralleelaksonomeetria (teljestiku projekteerime paralleelkiirtega), mis jaguneb: a) kaldaksonomeetria - projekteerimiskiired kaldu, b) ristaksonomeetria - projekteerimiskiired risti. Käsitleme ainult paralleelaksonomeetriat ja peame silmas, et kehtivad kõik paralleelprojekteerimise kohta käivad laused (vt. 1.2.).
20 Näide 2. Antud on kolmnurga ABC kaksvaade, kus tippude kvoodid (koordinaadid) on määratud mõõtarvudega A(30;22;28), B(20;38;32) ja C(10;18;42) (sele 23). Tuletada selle kolmnurga ristisomeetriline kujutis. Lahenduskäik selgub selel 22, kus eelmise näite eeskujul on esmalt tuletatud kolmnurga tippude pealtvaate aksonomeetrilised kujutised ning nende järgi juba tippude eneste aksonomeetrilised kujutised. Sele 23. Kolmnurga ABC kaksvaade, kus tipud Sele 24. Selel 23 antud kolmnurga ABC määratud mõõtarvudega ristisomeetriline kujutis Näide 3. Selel 25a on antud väljalõikega prisma kaksvaade. Selel 25b on antud väljalõikega prisma ristisomeetriline kujutis. Eseme sidumine teljestikuga viiakse läbi antud kaksvaatel. Käesoleval juhul on teljestik sobitatud
annaabi.ee 
