PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt
Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Aksist, Tahulast, Pahklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Kaeslast, Tostamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg, ning hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Muutused toimusid ka matmisviisis- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid
annaabi.ee 
