Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonideks on mitmesugused liitomadused. Reoloogia põhineb aksioomil, et igal reaalsel tahkel kehal või vedelikul on kõik reoloogilised põhiomadused, mis ainult erinevates tingimustes avalduvad erineval määral. Sellist idealiseeritud keskkonda (materjali), millel avaldub ainult üks põhiomadus, nim reoloogiliseks mudeliks ehk kehaks. a. Hooke’i tahke keha – põhiomadus on lineaarne elastsus, mida kirjeldab sirgjooneline sõltuvus
Jaotatud jõududeks (lauskoormusteks) nimetatakse jõude, mis mõjuvad keha antud pinnaosa või ruumala kõikidele punktidele. Välisjõududeks nimetatakse jõude, millega antud keha osadele mõjuvad teised materiaalsed kehad. Sisejõududeks nimetatakse jõude, millega antud keha osad mõjuvad üksteisele. Kehale rakendatud mitme jõu kogum on jõusüsteem. 3.1. Staatika aksioomid Staatika uurib jõu süsteemide tasakaalu tingimused, jõu liitmist ja lahutamist. Kõik see põhineb mitmel aksioomil. Aksioom 1 (inertsiseadus) Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Aksioom 2 (kahe jõu tasakaalu tingimus) F B AF A FB B FA
annaabi.ee 
