28. Kirjelda kehatemperatuuri kõrvast mõõtmise metoodikat. 29. Kirjelda kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat kontaktivaba termomeetriga. 30. Kirjelda kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat lutt-termomeetriga. 31. Millal kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat anduritega? 32. Kirjelda kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat monitooringu teel nahaanduriga. 33. Millised tegurid mõjutavad kehatemperatuuri? Põhjenda. 34. Millised on lapse kehatemperatuuri normtulemused aksillaarsel mõõtmisel? 35. Mida peab arvestama mõõtmistulemuste hindamisel, kui kasutatakse oraalset, rektaalset või kõrvast kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat? Põhjenda. 23 KIRJANDUS Aalberg, V. (2005). Psüühiline seisund. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Andurid. (i.a.). www.lifemedicalsupplier.com (24.01.2011). Arula, T. (2011). Fotod. Tartu
seadmest võimalikult kaugele. 10.1 Võimalikud elektroodide asukohad on: a) Anterior-lateralis (eesmine-külgmine) positsioon, s.o käsielektroodide standardpaigutus. STERNUM-i käsielektrood asetseb paremal pool rindkerel sternumist lateraalsemal ja rangluu all. NB! Elektroodi ei ole mõtet asetada rinnakule, kuna luu ei juhi elektrit. APEX-i käsielektrood asetseb vasakul pool patsiendi rindkerel keskmisel aksillaarsel joonel, rinnanibust allpool. 791 Pilt 51.24. Klassikaline (eesmine-külgmine) elektroodide asend manuaalsel defibrilleerimisel b) Anterior-Posterior (eesmine-tagumine positsioon) STERNUM-i käsielektrood asetada rindkerele prekordiaalselt. APEX-i käsielektrood asetada vasakule abaluu alla. 11. Käsi kõigil patsiendist eemalduda ja veendu, et ümbruses ei ole kergesti süttivaid aineid! NB
annaabi.ee 
