– reaktiivturbiinid – tööratas on alati üleni vees, kus rõhk suurem atmosfäärsest rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid • Pöördlabaturbiini tööratas koosneb võllile kinnitatud 4...8 labast, labade asend on turbiini kasuteguri suurendamise nimel reguleeritav võlli sisemuse kaudu. • Pöördlaba turbiini võll on reeglina vertikaalne ja ühendatud elektrigeneraatori rootoriga. Kasutegur on sellel suhteliselt kõrge 94...96 %. Väliskirjanduses nim pöördlabaturbiine kaplanturbiinideks • Radiaal-aksiaalturbiini tööratas koosneb kahele võrule kinnitatud liikumatutest
ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist auru, saada puhast kondensaati ning lisaks elektri genereerimisele anda tarbijatele erinevate parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis. Märgatavalt vähem kasutatakse nn radiaalturbiine, milles aur voolab telje risttasapinnas keskelt väljapoole või vastupidi. Auruturbiine kasutatakse nii statsionaarsete soojusjõumasinate kui ka laeva soojus- jõuseadmetena. Auruturbiinid on muutunud põhiliseks soojusmootoriks soojuselektrijaamades ning praktiliselt täielikult asendanud aurumasina, sest tal on kõrgem termiline kasutegur ja suurem võimsus massiühiku kohta
annaabi.ee 
