3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole (kemotaksis); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid seonduvad kallerkestaga (kõige välimine kest) munarakul. Järgneb akrosomaalreaktsioon: akrosoom moodustab akrosomaaljätke, mis tungib munaraku seinani. Akrosoomist moodustuvad ka aktiinifilamendid. Akrosomaaljätke peal on valgud (bindiin), mis seonduvad munaraku retseptoritele. Vitelliinkest läheb katki ja spermi tuum tungib munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus. Spermi sisenemisele järgneb Ca sissevool. Selle tagajärjel muutub vitelliinkest (rebukest) viljastumiskestaks ja teised spermid ei saa enam siseneda. Spermi sissetungimisel on meioosII arrest. Sperm siseneb otse, mitte lapiti (nagu inimesel)
limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga
annaabi.ee 
