Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega.
Koopast tuli mürgiseid aure ja ennustaja läks transi ja sonis. Maailma naba on Omphalos. Zeus lasi lendu 2 kotkast, seal said kokku. Ema Leto sünnitas Apolloni ja Artemise. Raseduse aegu kiusas Python. Selle koha peal Apollon tappis Pythoni vastleiutatud vibuga. Apolloni tempel. 23. Ateena Akropol Kõik, mis Akropolil on, on ehitatud alates 5. saj. algusest e.Kr. Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 ema) tagajärjel hävitati kogu Akropol. Akropol Akropolis. Akros-kõrge, polis-linnriik. Akropoli definitsioon kõrge kindlustatud küngas. Akropoli küngas: 156 m merepinnast, laius 156 m kõige laiemas kohas, pikkus 270 m, kõrgus linna pinnast 100 m. Ehitised: 1) Athena Nike tempel. Ei ole tütre tempel, on päris Jumalanna tempel. Austatakse Athenat kui võidutoojat. Athena templis on suur Athena kuju. Kujul ei olnud tiibu küljes, vale väljend on tiivutu Nike. On amfiprostüül. Türgi ajal (15. saj l 19. saj 30d) tassiti laiali
Põhirõhk oli õppetöö peal. Sellest linnriigist tuli palju haritlasi, kuid samas vähe sportlasi ja sõdalasi. 4.Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatsiooni üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros – kõrge; ja polis – linn; Otseses tõlkes „Kõrge linn“. Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu
Põhirõhk oli õppetöö peal. Sellest linnriigist tuli palju haritlasi, kuid samas vähe sportlasi ja sõdalasi. 4.Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Kreeka riikide ühiskond oli linnaline kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatsiooni üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros kõrge; ja polis linn; Otseses tõlkes ,,Kõrge linn". Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu