Nüüd kerkis hulk küsimusi. Kes rajas need tänapäeval Suur-Zimbabwe nime all tuntud ehitised? Kes seal elasid? Millest sai alguse asula allakäi ja miks see viimaks maha jäeti? Nüüdisaegne arheoloogia on mõnele neist küsimustest vastuse leidnud, kuid veel tänapäevalgi peidab Suur-Zimbabwe endas lahendamata mõistatusi. Suur-Zimbabwe varemed paiknevad 730-hektarilisel maa-alal ja jagunevad kolmeks selgesti eristatavaks osaks mäekünkal asuvaks nn. akropoliks, suureks ringmüüriks ja tarandikeks ehk nn. oruvaremeteks. Kõik need on ehitatud graniidist, mida saadi lähedal asuvast kivimurrust. Mitmest kivitarandikust koosnev kindlusetaoline akropol kõrgub võimsana oru kohal künka tipus. Kõige muljetavaldavam on ovaalne 245 meetri pikkune suur ringmüür. Ülaservas siksakmustriga kaunistatud müür oli 9,7 meetrit kõrge ja kohati kuni 5 meetrit paks. Orukompleks koosneb hulgast madalamate müüridega väiksematest tarandikest.
monumentaalsemad linnas. Spetsiaalsed kompleksid Iseloomulikumateks kompleksideks olid püramiidtemplid- tempel ehitati kõrge, tavaliselt astmikpüramiidina loodud platvormi tippu, paleed ja palliväljakud, kus leidus siseõu, preeriastiilis mitmeruumilisi ehitisi ning harva isegi aurusaun. Maiade paleed koosnesid paljudest ehitistest, mis olid rajatud mitmele platvormitasandile ja võisid olla monumentaalsed, et neid on hakatud nimetama akropoliks. Sageli kasutasid maiad just neile iseloomulikke ülesehitusi, näiteks ühendasid nad hoonekobarad ja linna kaugemal paiknevad alad muldega ning sillutatud teedega. Nad eelistasid kolmikkomplekse, kus kaks platvormile püstitatud struktuuri seisid teineteise vastas ja moodustasid koos kolmanda, keske ülesehitusega U- kujundi. Maiadel oli ka muid rituaalseid komplekse, näiteks E- grupid ja k aksik püramiidid. Iseseisvad monumendid
docstxt/.txt
annaabi.ee 
