Tooniväärtust ehk valöör muutub värvide omavahelisel segamisel, mille tulemusena saadakse uusi värvitoone. Värvitoon on esemelt peegeldunud või seda läbinud valguse värvus. Igale värvitoonile vastab koht standardsel värviringil. Kromaatilisus ehk värvisus. Puhas segamata pigmentvärv on kõrge kromaatilisuse ehk värvisusega. Ka kahe pigmentvärvi segu on kõrge kromaatilisuse, kuid küllasus on sel puhul väiksem. Värvitoon on kromaatiliste värvide omadus, mis eristab neid akromaatilistest. Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja
võimendab heleda- tumeda üleminekuid. Värvinägemine Värvide omadused Värvid jagunevad kromaatilisteks (kõik värvilised) ja akromaatilisteks värvideks (must, valge ja hallid). Põhivärvid nähtava valguse spektris on: sinine (465 nm), roheline (500 nm), kollane (570 nm). Värvidele on iseloomulikud järgmised tunnused toon (lainepikkus) heledus (intensiivsus) ja küllastatus (värvi puhtus akromaatilistest värvidest). Värvide mitmekesisuse väljendamiseks on välja mõeldud mitmeid erinevaid värvide süstemaatilise esitamise mudeleid. Värviringil korrastatakse värvide järjestus tooni alusel. Värvikehas on värvid korrastatud kolmemõõtmeliselt heleduse, värvitooni ja küllastatuse alusel. Värvide segamine Värvide lahutava segamise korral kasutame pindadele kantavaid värvipigmente filtritena, mis neelavad kõik teised lainepikkused, antud pigmendi oma välja arvatud (näiteks saame
annaabi.ee 
