esindajad, kes sõlmisid üle-kreekalise liidu, valisid Philippose oma hegemooniks ja kuulutasid välja ühise sõjaretke Pärsia vastu. Sparta jäi liidust kõrvale. Sitsiilia klassikalisel perioodil Türanniad u 505 465 505 algas türannia Gela linnas Sitsiilia lõunarannikul. 491 tõusis Gela türanniks Gelon, kes järgnevalt sekkus aristokraatide poolel Sürakuusa sisevõitlusesse ja tõusis võimule ka Sürakuusas (valitses seal 485 478). Umbes samal ajal haaras Akragases türannivõimu Theron (489 474). Gelon ja Theron sõlmisid liidu ning domineerisid kahepeale kogu Sitsiilia lõuna- ja idaosas. Theron vallutas ka Himera linna saare põhjarannikul, kihutades pagendusse sealse türanni, kes aga Kartaagolt abi palus. 480 tungisid kartaagolased suure laevastikuga Sitsiiliasse ja asusid piirama Theroni poolt kaitstud Himerat. Gelon ruttas oma liitlasele appi ja koos purustati Kartaago vägi Himera lahingus.
Rooma kiire tugevnemisega Itaalias, kus sarnaselt Kreekale ühendati varasemad väikeriigid ühtse võimu alla. 4. sajandi teine pool ja 3. sajandi algus tähistas suurriikide otsustavat esiletõusu Vahemerel. Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga. 5. sajandi algul olid türannid haaranud võimu mitmes Sitsiilia linnas. Akragases valitses nüüd suurtsugu päritolu Theron (valitses 488 472). Sürakuusa langes aga saare lõunarannikult Gela linnast pärit Geloni võimu alla (valitses Sürakuusas 485 478; Gelas oli ta võimule tõusnud juba varem), kes kodulinnas võimule tõusnuna vallutas Sürakuusa, kasutades osavalt ära sealsete ülikute ja lihtrahva vahelisi vastuolusid. Sellest ajast peale valitses Gelon eeskätt Sürakuusa türannina. Theron ja Gelon sõlmisid abielusidemetega