Messina ning teisigi kolooniaid Sitsiilias. Kuid Sitsiilia suurima kreeka linna Sürakuusa rajasid u. 733. a. väljarändajad Korintosest. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka 7. ja 6. sajandil: saare lõunaranniku suurima linna Akragase asutasid Rhodose ja Kreeta elanikud 580. a. paiku. Kolonisatsiooni tagajärjel jagati enamus Sitsiilia rannikust joonia ja dooria murret kõnelevate kreeklaste vahel näiteks Sürakuusa ja Akragas kuulusid doorlastele, euboialaste kolooniates räägiti aga joonia murret. Seevastu Sitsiilia lääneosas kindlustusid foiniiklased ja saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike sikelite, sikanite ja elüümlaste võimu alla. Ka Itaalia lõunaranniku kolonisatsioon algas juba 8. sajandi lõpus ja jätkus järgmisel sajandil. Suuremad linnad rajati siin Kroton ja Sybaris ahhaialaste poolt, Taras oli aga spartalaste rajatis.
Itaalia läänerannikul rannikul olid kreeklased tegevad hiljemalt VIII sajandi algusest alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel