legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid
legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte