Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest Akomodatsioon- võime eristada asjad erinevuses kauguses Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml
parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb. Võrkkesta ehitus ja talitlus- Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes). Rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Sinise, rohelise ja punase valguse korraga ärritamisel saadakse valge valguse aisting jne. Normaalne akomodatsioon ja selle häired-Normaalne akomodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine, mis toimub läätse kumeruse muutumise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Ripskeha,pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule, see põhjustab ripsvöötmekeses pinge, mis venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase
MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE; AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID. LÜHINÄGIJA NÄEB- KAUGELE HALVASTI JA LÜHINÄGEVUSE PUHUL ON VAJA MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID MEDIALIS- (KESKMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNALE LÄHEMAL, NIM. KESKMISEKS EHK MEDIAALSEKS. LATERALIS- (KÜLGMINE). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNAST KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS. SINISTER- VASAKPOOLNE DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS.