tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette.
6 Kaugelenägevad ehk hüperoopilised silmad võivad korrigeerida isegi 10 dpt refraktsiooni vea läätse murdumisvõime ehk akommodatsiooniga. Kui viga on +3,0 dpt, võib silm saavutada maksimaalse visuse mis võimalik, akommodeerides. Aja möödudes hüperoopilise silma kohanemisvõime väheneb ja ta ei suuda enam nii palju akommodeerida. Tabel visuse sõltuvus refraktsiooni veast annab viite, kuidas lühinageva silma refraktsiooniviga on suhtes visusarvuga. Visuse sõltuvus refraktsiooni veast VISUS REFRAKTSIOONIVEA SUURUS 1 0 – - 0,5 dpt 0,5 -0,5 – - 1,0 dpt
annaabi.ee 
