Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs.
Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni. Liikumine läbi erinevate staadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Räägib arenguprotsesside puhul assimilatsioonist (keskkond mõjub organismile see viib edasi akommodatsioonini. Bioloogia ja keskkond võrdsed. toimub alles siis kui laps jõuab kohasele küpsemis tasemele ja omandab asjakohase kogemuse. Vanusega ei saa arenguastmeid kindlalt siduda, vanused mis ta toob on hierarhilised. Nii küpsemine kui ka kogemus oluline. Kui pole küpsemist siis ei tule ka kogemust. Rõhutab, et vanusega ei saa küpsemist siduda. esimene skeem on lapsel oma keha skeem: läbi oma keha saab aru, et mis on mina ja mis ei ole mina. mõjutatud kõige enam baldwinist
annaabi.ee 
