Kõige enamlevinud koorimise meetod on pindmine naha koorimine, mille puhul on kõrvalnähtude protsent kõige madalam. Kahjustus ei ulatu niivõrd sügavale, kuid haavab bioloogilisest seisukohast lähtudes väga tähtsat tsooni – sarvkihti ja seepärast mõjub nahale siiski stressina. Sarvkihi järsk õhenemine aktiveerib basaalkihi rakkude jagunemist ja suurendab epidermaallipiidide sünteesi. Pindmist koorimist soovitatakse kasuta enam suurepoorilisele nahale ja kerge aknevormi puhul. Samuti on ta tulemuslik esimeste kergemate vananemisilmingute puhul ning eelnevate hüperpigmentatsioonide puhul. Seejuures on oluline ära märkida, et pindmine DKK normaliseerib ka kuiva naha. Pindmise koorimise puhul toimib keemiline aine vaid epidermise piirides kuni basaalmembraanini. Pindmist koorimist tehakse sagedamini 20-40% glükoolhappega. See on populaarne ja hästi talutav nn. ´´lõunavaheaja koorimine´´, mis aitab eemaldada pindmisi nahakihte, tuues esile
mädavistrikke (pustuleid) esineb palju rohkem. (Akne erinevad..., 2015) 3) Raske ehk sõlmelis-tsüstiline (Acne conglobata) Raske akne korral on nahal ulatuslikud põletikulised muutused. Paapuleid ja pustuleid esineb väga palju, leidub ka sügavaid valulikke punaseid sõlme-ja mädakogumeid, mille paranemise korral tekivad suure tõenäosusega armid. (Akne erinevad..., 2015) Terje Kuke sõnul on peale eelnevate kolme põhilise aknevormi olemas ka erivorme: ·imikuea akne, ·troopika akne, ·steroidakne. ·psühhogeenne akne. 1.3. Akne tekkepõhjused Akne on päriliku eelsoodumusega haigus. Lapsel on suurem oht haigestuda, kui vähemalt ühel vanemal on esinenud akne. (Akne, 2018) Üks peamisi akne põhjustajaid on kindlasti hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja seetõttu aknet enamasti ei teki. Puberteedieas meessuguhormoonid ehk androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ning rasueritust