Imazinistid pooldasid täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul. Kõige tähtsamaks pidasid nad stiilikujundeid. Jessenin, kuuludes imazinistide sekka, avaldas luulet, mis kajastas tema metsikut ja piduderohket eluviisi seda ilmestab tema luuletus ,,Huligaani pihtimus". Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida nii individualismi, estetismi kui ka elitaarsuse ilminguid. Vene tuntuim akmeist on kindlasti Anna Ahmatova, kelle esikkogu ,,Õhtu" poeetiline stiil on väljendusvahendite poolest lihtne ja konkreetne. Ahmatova kasutas ,,keskmisest" akmeistist rohkem intiimset keelt, mistõttu tundus tema luule ka kurb. 20
Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 19071914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova Nikolai Gumiljov Sergei Gorodetski Ossip Mandelstam
annaabi.ee 
