avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku. Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu. Tegevused kosmoselaevast väljas – EVA . Pardaväliste “kosmosekõndide” kõrghetk oli astatel 1999 – 2001, mil ISS-i monteerimisega seonduvalt viidi läbi keskmiselt üle 200 missiooni aastas. Nii ennem kui pärast avakosmosesse minemist tuleb tunde aklimatiseeruda laeva pardal olevates rõhukambrites, kuna kosmoseülikonnas tekitatav maksimaalne rõhk on tunduvalt väiksem kosmoselaeva pardal tekitatavast rõhust. Samuti tuleb kanda kuni 80 kg kaaluvat ning küllaltki ebamugavat ülikonda ning olla valmis reageerima paljudeks ootamatusteks, mis võivad kergesti pöörduda eluohtlikeks. Turvalisuse huvides saadetakse astronaudid laevast välja alati vähemalt kahekaupa, et ettenägematute olukordade korral saaks üks astronaut alati teist abistada
inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumisest... = Higistamine, vee tarbimine-seotud aklimatiseerumisega, kohanemisvõimega Termoregulatsioon- Inimiene on troopiline loom. Aafrikast> euroopasse (külmaga kohanemiseks peame ehitama maju, sooja jaoks mitte) Keha kasutegur 25% st .75% energiast kaotame soojusena. (Iga kord kui tööd teeme, kaotab keha 75% saadud energiast soojusena)
annaabi.ee 
