Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X
oma perekonna juurde. Kohale jõudes sai messer Niccoló kuulda, et tema naine oli vahepeal surnud ja teda oli ootamas tema viieteistkümneaastane poeg Marco. Nii jäid vennad ligi kaheks aastaks Veneetsiasse, ootama päeva, millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et messer Niccoló ja messer Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad
Veneetsiasse jõudes sai Niccoló kuulda, et tema naine oli vahepeal surnud ja teda oli ootamas tema viieteistkümneaastane poeg Marco. Nii jäid vennad ligi kaheks aastaks Veneetsiasse ootama päeva, millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane poeg Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et
(Konstantinoopoli) pidi saadetama, avaldas ta ennast neile 1863. aastal uue Jumala sõnumitoojana; sõnum põhineb varasematel maailmausunditel ja peab viima inimsoo ühiskondliku arengu järgmisele astmele ülemaailmsele ühtsusele. (Dammann 1995: 122). Enamik baabisid aktsepteeris seda teadet ja nii said baabidest baha'id ja sündis baha'i usk (Baha'i usu algus ja areng). Järgmised aastad veetis Bahá'u'lláh Adrianoopolis, kuni ta 1869. aastal koos oma perekonnaga Palestiinasse Akkasse pagendati, mis tookord kuulus Osmanite (Türgi) riigi koosseisu. Seal ta elas ja tegutses kuni surmani 1892. aastal (Dammann 1995: 122). 1.1.2`Abdu'l-Bahá `Abbás Effendi, keda tundakse `Abdu'l-Bahá nime all (araabia keeles Auhiilguse Teener), sündis 23. mail 1844, samal ööl, kui Báb esmakordselt oma missiooni kuulutas. Ta oli Bahá'u'lláh' vanim poeg ja alles kaheksa aastane, kui ta isa esimest korda vangistati. Ta veetis koos oma
annaabi.ee 
