laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid". Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja
» «Kas te siis tunnete, teda?» Ülemdiakon nägi, kuidas Phoebus itsitas, Jehani kõrva juurde kummardus ja talle mõne sõna sosistas. Siis pahvatas Phoebus naerma ja noogutas võidukalt pead. 274 «Ah tõesti?» küsis Jehan. «Ausõna!» vastas Phoebus. «Täna õhtul?» «Täna õhtul.» «Kas te olete kindel, et ta tuleb?» «Egas te loll ole, Jehan! Kas võib neis asjus üldse kahelda?» «Olete õnneseen, kapten Phoebus!» Ülemdiakon kuulis seda juttu sõna-sõnalt. Ta hambad akkasid logisema, oli näha, kuidas ta kehast värin läbi äis. Ta jäi pilguks seisma, toetas end vastu nurgakivi nagu joobnu, siis aga hakkas ta uuesti lõbusatel sellidel järel käima. Kui ta nende lähedale jõudis, olid nad oma kõneainet juba muutnud. Nüüd jorutasid nad täiest kõrist vana refrääni: Väikseid vargaid puuakse, suurte auks juuakse. VII. MUNKLUMMUTIS Kuulus «Eeva Õuna» kõrts asus ülikoolilinnas, Rondelle'i ja Bâtonnier' tänava nurgal. Ta