Allilma nimetus tähendas ,,Koht kust tagasi ei tulda". Mesopotaamia tsivilisatsioon on tugevalt orienteeritud siinpoolsusele. Kõik, mis tuleb hea või halb tuleb maapealses elus. Kui inimene ise ei saa tasutud (või talle tema teod kätte makstud), siis tasutakse need tema järglastele. Üks olulisemaid allikaid teispoolsuse kohta on Gilgamesi eepos. Allilma asukoht on ebaselge. See on kusagil allpool. Võib-olla maailma äärel (akkadikeelse Gilgamesi eepose järgi). Allilmas valitsevad Innanna õde Ereskigal ja tema abikkasa Nergal (haiguste käskija). Sumeri eeposeversiooni järgi on Gilgames surma järel allilma jumalus (ka kohtumõistja?). Mille üle aga kohut mõistetakse ja mis saab pärast kohtumõistmist, seda pole tänapäeval teada. Maailma tekkimine Maailma tekkimisest on kaks põimuvat versiooni. Versioon 1: oli maa-ja-taevas (Anki), mis tuli lahutada ja nende lahutamisel tekkisid maa (an) ja taevas (ki).
19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus esialgu vaid linna lähema ümbrusega. Hammurabi (1792 1750), dünastia 6. kuningas, valitses esialgu samuti üsna väikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760datel aastatel: 1764 allutas Elami. 1763 vallutas Larsa. 1761 allutas Mari ja 1759, pärast Mari lahkulöömist, purustas riigi lõplikult. 1758-55 alistas Assüüria. Andis välja põhjaliku akkadikeelse seadustekogu. Hammurabi järeltulijate ajal lõid Elam, Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. 1595 rüüstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Mursili juhatusel. Seejärel tõusis Babüloonias võimule Kassiidi soost dünastia. Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja