* Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto
* Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suure mad, jäi akendevahelist pinda vähe maks ja seinamaalidele vähe m ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi il mestavad vitraazid. Itaallane Giotto di Bondone. Varase mal ajal kujutati ini mesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas ini mesi il me ka malt, loo mulikumalt. Ta r õhutas figuuride ümarust,vor mi. Giotto loo mingu tunneb ära talle iseloo muliku näotüübi järgi ini mestel on
annaabi.ee 
