terasvardad, mille alumine ots 50...70 cm vundamendi sisse ulatub ja pealt konksu lüüakse. Alumisele seinapalgile mõõdetakse ankrute asukohad ja puuritakse nende kohal sisse augud. Ankruks võib kasutada ka latt rauda, mille ots on L-kujuliselt ära painutatud. Seina tugevdamiseks on võimalik ka paigaldada vertikaalsed hoidepostid. Seestpoolt ulatuvad need laeni, väljastpoolt seina ülemise servani. Palgid ühendatakse läbi seina poltide abil. Sellist lahendust kasutatakse ka kitsa akendevahelise seina tegemiseks. RAIDSEOTISED NURKADES JA SEINTE ÜHENDAMINE Nurkade ülesandeks on palkamaja koos hoida. Ühtlasi peab nurk olema tihedasti tehtud, et tuul sealt läbi ja vesi vahele ei pääseks. Tiheda ja tugeva nurga annavad nurgaseotised, mida on kahte erinevat tüüpi: nn pikknurgad (vanemad ja töökindlamad), kus plagid üle nurga paarikümne sentimeetri võrra välja ulatuvad, ning lühinurgad, kus palgid üle nurga ei ulatu.
Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre (Abja maaturism). 11 AJALOOLINE KAARDIMATERJAL Kaart 1. Eestimaa/Liivimaa 1839 (Maaamet, 2017) Kaart 2. Abja 1907 (Maaamet, 2017) 12 Kaart 3. Abja 1938 (Maaamet, 2017) Kaart 4. Abja-Paluoja aleviku plaan 1931 (Maaamet, 2017)
annaabi.ee 
