vajanud erilist tugisüsteemi. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril nüüd mitu väikest väljaehitist- kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskmine kabel, mis asus kiriku pikiteljel, oli teistest pisut suurem ja kandis nime Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisema, avarama ja vabamana ning pilk võis peatumatult haarata kõike kuni Maarja kabeli akendeni. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergemana, kui nad tegelikult on ja üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks kivide raskust. Et selline konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega. Nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesi, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne
Esimesel korrusel on täisvarustusega köök, vannituba, esik ning elutuba, mis sobib suurepäraselt ka külalistetoaks. Kuna toas on lisaks söögilauale ka lahtitõmmatav sekretär-kapp, saab iga minutit hindav ärimees siin töödki teha. Teisel korrusel on magamistuba. Magamistoas rõõmustab klienti lisaks kõigele muule tavapärasest avaram riietekapp. Hoone kõrged aknad valgustavad korraga sviidi mõlemat korrust, korrustevaheline lagi päris akendeni ei ulatu, andes omapärase võimaluse ühelt korruselt teisele kiigata või eri tubadest omavahel juttugi ajada. Külalistetuba saab kasutada, nagu eespool öeldud, söögitoana ja kabinetina. Kuid tänu lahtikäivale diivanvoodile ka lisamagamistoana. Iga sviit selles hotellis on armas ajutine kodu kas üksikule, paarile või vajadusel tervele perele. Pealegi - väga turvaline kodu. Igas toas on täielikku privaatsust tagav alarmiseade, omaaegse tehase paksud müürid ei lase linnakära tuppa
oli teistest pisut suurem ja kandis nime Maarjakabel. (Kooriümbriskäiku ja kabelitepärga võis kohata ka juba mõne romaani kiriku juures). Ruumi selline jaotus sidus kogu kirikuruumi ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum õhulisemana, avaramana ja vabamana. Kooriruumi ei vastandanud enam muule kirikuosale. Piilarid ja vööndkaared ei eraldanud enam niivõrd traveesid ning pilk võis peatumatult haarata kõike kuni Maarjakabeli akendeni. Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski mitte kooriruumi poole, vaid üles. Kõige tähtsam polnud selle aja usus mitte ,,vahendaja" preester, vaid iga üksiku kirikusviibija ,,vahetu seos" jumalaga nii vähemalt lootsid tellijad. Aga see, mida kunagi peeti tungiks jumala poole, mõjub tänapäeval just puhtinimlike taotluste haarava ja üleva väljendusena. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena
HS.31 Lisanõuded ruumide paigutusele HS.31 Lisanõuded ruumide paigutusele M 1.13 parametriseering Kõrgkonfidendtsiaalsustsoonide (turvaosaklass S3) ruumid peavad lisaks M 1.13 nõuetele vastama veel alljärgnevatele nõuetele. · Esimese korruse ruumide aknad peavad olema varustatud trellide, turvaruloode või turvaklaasidega. Sama nõue kehtib kõrgemate korruse korral, kui akende taga väljaspool on katus, karniis vm ehitustarind, mida mööda saab sissetungija hõlpsalt akendeni liikuda. · Kui kõrgkonfidentsiaalsustsooni ruumidega külgnevad avatud tsooni ruumid (kuhu pääsu ei kontrollita), siis ei tohi eraldusvaheseinad olla valmistatud kipsplaadist, puitkiudplaadist vm kergesti purustatavast materjalist. Kui nimetatud vaheseinte taga on kontoriruumid, kuhu võõrad vabalt ei pääse ja kus kehtib külastajate saatmise nõue (vt M 2.16), siis nimetatud nõuded ei kehti. Kõik ehitustööd