osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised. Neil on tihe jatugevasti põimunud juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab kõige enam puid ja teisi taimi. Kõrb Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kllimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerani kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kuigi kõrb võib tunduda elutuna, on see väga huvitavate taime-
1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus täiesti erinevat liiki organismid aitavad üksteist. Väga levinud putukate ja taimede maailmas. (Troopilised akaatsiad. Akaatsiad tõrjudes suuri loomi, pakuvad sipelgatele kodu ja süüa. Sipelgad 1. Hoiavad oma võimaluste piires taimest eemale teisi herbivoore 2. Närivad ära teise taime lehed või teisi taimi, peletavad konkurente (Põhjus miks akatsiaad väga edukad vihmametsades). Meemäger ja meenäitaja toiduotsingul koostöö, mäger lõhub mesilaspesa lahti ja võtab mett, lind nopib mesilase vastseid. Sanitaarliigid aiatavad puhastada teisi loomi parasiitidest.) 2. Põllumajandus - kui üks liik kultiveerib teist, st kindlustab talle muretu elu, toidu ja kaitse, kuid samas ekploteerib toitu kultiveerivast liigist. Paljud loomad obligatoorsed mutualistid. (Aedniksipelgad viivad oma seenele toitu, hiljem
annaabi.ee 
