Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4
· Mehaaniline koguenergia keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa · MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. VALEMID Ek=mv²/2 ( J ) Ep = A = F*s = m*g*h ( J ) A = F*s ( F*g*h ) ( J ) A = F*s*cosA F= m*g (a*m) m= roo*V N=A/t ( W ) E=A Kasutegur eeta = Nkasulik / Nkogu x 100 % ( % ) Akasulik / Akogu x 100 % 1J = 1N*m 1W = 1kg*m2 / s3 1W = 1J/s
kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l m töö A A=F*s J võimsus N N=A/t W kasutegur =Akasulik/Akogu kineetiline energia Ek Ek=m*v2/2 J potentsiaalne Ep Ep=m*g*h J energia soojushulk Q, q J sulamissoojus =Q/m J/kg aurustumissoojus L L=Q/m J/kg erisoojus c Q=c*m*(t2-t1) J/(kg°C) voolutugevus I I=q/t , I=U/R A
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
k2 Töö muutuva jõu korral(vedru) Töö ja energia A= 2 A Võimsus Töö ja energia N= = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine = r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine
nurkkiirus, (rad/s) 2 · · Potensiaalne energia E p = mgh · r ringjoone raadius, (m) · Kangi seadus · T ühe tiiru sooritamiseks kulunud aeg, (s) F1l1 = F2 l 2 Akasulik · Kasutegur Akogu Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust.
mm pV F = G 1 2 2 (gravitatsiooniseadus) = const (Clapeyroni Elektroodil eralduva aine mass: M = Fd T Akasulik R m = ( )kq = ( )kIt (Faraday I = ( 100% ) Horisondiga kaldu visatud keha võrrand) seadus)
vastastikmõju tõttu. Ep=mgh. Nr 18. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus. Kasutegur. Keha energia on jääv. Energia ei saa tekkida ega kaduda. See võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Mehaaniline võimsus on töö tegemise kiirus. See näitab palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsuse tähis on N ning ühik on [W]- vatt. N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala.
tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter iseloomustab keha soojuslikku olekut. Nkasulik Akasulik Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kasutegur ɳ ɳ= · 100 ɳ= ·100 Nkogu Akogu kogu tehtud tööst q Voolutugevuseks nimetatakse laetud voolutugevus I I= 1A ampermeeter osakeste kogu laengu ja juhi ristlõike t
Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki Mis on kasutegur? lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 isepidurdav süst.) Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks Masinates käsutavate materjalide loetelu. lõikepinnast eemale
F2Σ = F12+F22+F1*F2*cosα, kus α on jõuvektorite F1 ja F2 vaheline nurk 13. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine). mA = F2*l; mb = F1*l F1 F2 A B l 14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk
A= 2 A Võimsus Töö ja energia N = = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia Perioodiline liikumine
N F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek 2 E p mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t mv mv 0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia 100% Akogu M F l Jõumoment Töö ja energia mvr mv0 r M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine r
A 2 A Võimsus Töö ja energia N F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek 2 E p mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t mv mv 0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia 100% Akogu M F l Jõumoment Töö ja energia mvr mv0 r M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine r
annaabi.ee 
