stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist. JOOPIA STIIL; Pärid Joonia maakonna nimest, iseloomulikuks tunnuseks kapiteeli kaunistav rullispadjand e voluut, sammas pikem, kitsam, toetub baasile, friis koosneb ühest katkematust mustrist( munavööt, hammaslõige, meander, lainevööt jne) KORKINTOSE STIIL; (ORDER) Rikkalikum, Pärsia mõjudega, iseloomulikumaks tunnuseks kapiteeli õiekarika kuju, kus tihti kaunistuseks akantuslehe motiiv. Samba osad kinnitatakse metallklambriga. Friis koosneb samuti ühest katkematust mustrist või pildist. Kolmnurk pantoonil antiikmütoloogiaga seotud teema. ATEENA AKROPOLI (pilt) EHITS; ERECHTHEIONI TEMPEL; Omapärase teistest keerulisema põhiplaaniga Joonia stiilis tempel, kus ebatavaline eeskoda, mille tallastiku kannavad sammaste asemel noorte neidude marmorkujud. ARHAILINE AJASTU
Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod)
Reljeef hakkab üha rohke m asendu ma vabaplastikaga. Siiski m õ eldud e elkõige e estpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid
annaabi.ee 
