1. Lääne-Euroopas tekkisid linnad peamiselt Vahemere äärde. Varasemad antiik ajal kasutatud asulad muutusid linnadeks. Linnade loomisel ei olnud peamine varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodasas kauplemiskohas. X sajandil. 2. Esialgu senjöör soosisid linna teket, kuna siis oli võimalik tulevikus koguda linnaelanikelt makse, et nad senjööri maa peal elasid. Väiksemad linnad jäid senjööri kindla võimu j akaitse alla, kuna neil ei olnud võimalik ennast kaitsta. Suurlinnad, aga kuulutasid oma senjöörideks kuningad, et vabaneda kohalike suur aadlike võimu alt, osad neist said isegi pealinna staatuse, mis tõi linnadele majanduslikult kasu, hoolimata maksudest, mida tuli kuningale maksta. Itaalias, Sveitsis ja Flandrias olid linnad valmis isegi relvastatult oma inimõigusi taga ajama. 3. Skaraa- tsunfti põhikiri 1
Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha. 12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle. Linn säilitab oma maj tegevuse. Suurvürst oli lubanud et ei tema, ega tema käsmikud ei tohi tema igapäevaellu sekkuda. Linn akaitse läheb suurvürstile üle. Linn pidi säilitama usuvabaduse ning evangeelse usu. Piiramatau kaubandusõigus Venemaal. Väliskaupmehed võivad Narva tulla ja Narvas kaubelda. Linlastel jääb õigus võtta saksamaalt naisi. Ketler hakkas narvalasi süüdistama reetlasi ja väitis, et linn on meelega mängitud vene võimu alla. Paljuski teeb süüdistusi seetõttu, et ise ei teinud ta üldse midagi. Krumhusen kuulati üle ja oli mitmes heas ametis, kuid tal õnnestus saata
annaabi.ee 
