ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidi (glükoos) jäägid. Nende monomeerlülideks on tsüklilised suhkrujäägid, mis on omavahel seotud glükosiidsidemetega. Sahhariidid on looduses kõige levinumad orgaanilised ühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides, kus nad on põhilisteks energiaallikateks ja varuaineteks. Eriti hulgaliselt esineb neid taime riigis. Kummiaraabik (või araabia kumm) Kummiaraabik on saadav mitmesugustest akaatsiatest, mida tarvitatakse droogina ja kleepainena. Akvarelli vanimad ja ka põhilised sideained on mitmesugused viljapuuvaigud, millest veega lahustades liimi saab. Vahemere ja Punase mere piirkonnas on käepärasemad akaatsiavaigud, neist levinuim kummiaraabik. Seda tunti juba Vanas-Egiptuses. Kummiaraabik koosneb kaltsiumi, magneesiumi või kaaliumi sooladest, orgaanilisest happest. Kummiaraabiku makromolekulidel on molekulmass 250 000 ja 300 000 vahel. Kumm
Neid leidub paljudes puudes ja põõsastes, kõige rohkem aga koores. Tanniidid on rohkem või vähem veeslahustuvad ja parkimiseks valmistatakse peenestatud puukoorest ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape) Tanniidide kõige tähtsamad rühmad on fenoolsed hüdroksüülrühmad ja karboksüülrühmad. Nad on tüüpilised nõrgad happed, mis neutraalses või happelises keskkonnas dissotsieeruvad vähe.Nende molekulid võivad lahuses
annaabi.ee 
