Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine. Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad. Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult umbes 510% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel
nt: Mosambiigis koostöö põlisrahva ja delfiinide vahel. Põlisrahvale on põhiline kalapüük, milleks peaks minema ookeani. Kari delfiine ajab aga kalad madalasse vette, kus inimesed võrguga ootavad. Pool saavad inimesed, pool delfiinid. nt: Akaatsiad ja sipelgad. Igal akaatsial on oma sipelgas, kes elab akaatsias, akaatsia kasvatab sipelgatele spetsiaalse organi, pesa. Lisaks kasvatab akaatsia suhkrurikkad väljakasvud, mis on sipelgatele toiduks. Akaatsiatele on sipelgad aga kaitse putukate ja rohusööjate vastu. Lisaks lõikavad sipelgad naaberpuude oksad, kui need hakkavad koduakaatsia PARi varjama. 2. PÕLLUMAJANDUS Tegelevad: inimesed, ühiselulised putukad (termiidid, sipelgad, mesilased) Inimene ja põllumajandus Inimene ja kana on mutualistlikud ligiid. Pigem fakultatiivne, ehk mitte hädavajalik. Kodukanu on 23 miljardit, inimesteta neid nii palju ei oleks. Kasulik liigile ja inimesele. Sipelgate põllumajandus – 2 liiki 1
annaabi.ee 
